Purustatud kruus on Eestis üks praktilisemaid materjale sissesõiduteede, platside, teepeenarde ja väiksema koormusega teede rajamisel. Kõige sagedamini tekib aga küsimus: kas valida purustatud kruus 0–16 või 0–32 mm?
Mõlemad materjalid valmistatakse loodusliku kruusa purustamisel, kuid erinev terasuurus muudab nende kasutusotstarbe üsna erinevaks.
Loodusliku kruusa purustamisel muutuvad kruusaterad nurgelisemaks. Tänu sellele haakuvad terad tihendamisel paremini ning moodustavad stabiilsema pinna kui töötlemata ümaram kruus.
Purustatud kruusa kasutatakse seetõttu palju teedeehituses, hoovides, parkimisaladel ja täitetöödel.
Roadly on näiteks ehitanud eraldi lehed nii 0–16 kui ka 0–32 purustatud kruusale, mis näitab, et Google'is otsitakse neid materjale eraldi, mitte ainult üldise sõnaga “kruus”.
0–32 tähendab, et materjal sisaldab nii peenemat osa kui ka kuni ligikaudu 32 mm suuruseid kruusateri.
Just peenosise tõttu tihendub 0–32 kruus hästi ja moodustab tugeva kandva kihi.
See sobib eriti hästi sissesõidutee alus- või kandekihiks, ajutiste teede rajamiseks, hoovide ja platside aluspinnaks ning suuremate ebatasasuste täitmiseks.
Kui olemasolev pinnas on pehme ja soov on tekitada tugevam alus, on 0–32 enamasti parem lähtekoht kui 0–16.
0–16 kruus on peenem ja jätab pärast tihendamist ühtlasema pinna.
Seda kasutatakse näiteks kruusatee pealmises kihis, teepeenardel, hooviteedel ja väiksema koormusega platsidel.
Kui tugev alumine aluskiht on juba olemas ning soovid saada peale mugavamat ja siledamat sõidupinda, võib 0–16 olla sobivam lahendus.
Sageli ei pea valima ainult ühte.
Kui rajatakse täiesti uus tee pehmele pinnasele, võib kasutada all tugevamat ja jämedamat kihti ning pealmises kihis väiksemat fraktsiooni.
Olemasoleva kruusatee parandamisel sõltub valik aga eelkõige sellest, kas probleemiks on tee kandevõime või lihtsalt pealmise pinna ebatasasus.
Kui tee vajub ja tekivad sügavad rööpad, ei pruugi ainult õhukese 0–16 kihi lisamisest piisata. Kui alus on juba tugev ja soov on pind lihtsalt siledamaks saada, pole alati põhjust suurt 0–32 kihti juurde vedada.
Kogus sõltub pinna suurusest ja kihi paksusest.
Näiteks 100 m² suurusele alale 10 cm paksuse kihi rajamisel on materjali maht ligikaudu 10 m³. Tegelik tellitav tonnide arv sõltub konkreetse materjali mahukaalust ning arvestada tuleb ka tihendamisega.
Seetõttu tasub enne tellimist arvutada välja pikkus × laius × soovitud kihi paksus ning jätta väike varu.
Kruusa tonnihind võib tunduda väga soodne, kuid puistematerjali puhul mõjutab objekti lõpphinda tugevalt see, kui kaugel asub karjäär või ladu.
Odavam materjal 70 km kauguselt võib lõpuks maksta rohkem kui veidi kallim kruus 15 km kauguselt.
Seetõttu tasub kruusa tellides võrrelda alati hinda koos transpordiga objektile, mitte ainult karjääri tonnihinda.
Isekallur.ee lehel saad sisestada tarneaadressi, valida sobiva materjali ja vaadata kruusa hinda koos transpordiga.